Kolimistuhin

Otsustasin, et aeg on kolida. Ei tea isegi, miks, aga vahel on blogger nii kuri ja ei lase postitusi avaldada, mõnel korral viskab suvalisel ajal errori ette ja teeb muid rumalusi.

Siis ma mõtlesin, et ei blogiks enam üldse, mis mul ikka niiväga kirjutada. Mõned luuleread tulevad, need võib panna fb märkmete alla, lapse kohta kirjutan eraldi väga isiklikus blogis, vahel ei viitsi üldse mitte midagi kusagile kirjutada, aga ei tea, harjumusel on jõud, päris ära ei saa veel lõpetada. Näis.

Valisin wordpressi, seal saan mõned natukene isiklimumad pildid ja mõtted parooli alla panna. Parooli kohta saab lugeda juba sealt.

Kontot ära kustutada veel ei raatsi, võib-olla hiljem.

Aga tere tulemast: www.lianasahtel.wordpress.com

Avastasin veel ühe miinuse bloggeri juures, mu uus väike sõber ei lasegi postitusi avaldada, kirjutan postituse ära, vajutan "publish post" ja sinna ta jääbki, lööb kollase kastikese kinni ja midagi ei toimu.

Sügismõtteid

Nüüd on jõudnud kätte see osa sügisest, kui vaatepilt jääb nukramaks ja süngemaks. Viimnegi lehtpuu on kaotanud oma lehed, või neid siis kohe kohe kaotamas. Tänu sellele on veel erilisem vaatepilt, kui mõned kollased-punased üksikud lehekesed okstel tuule käes värisevad, ent peagi kaovad sinna, kuhu tuul neid kannab. Meie pisikese preiliga andsime mõnele vahtralehele uue omamoodi elu - kuivatasime nad endale järjehoidjaks.:)

***************************

Täna viisin ülekaalulise sõbra(väike Tiibeti spanjel) järjekordsele jooksuringile, minu köha ja sajuilmade tõttu jäi päris mitu korda vahele, aga nüüd üritan rütmi taastada. Vabas õhus liikumine annab ikka tohutu hea energia ja enesetunde, nüüd pole jälle mingi probleem poole ööni saksa keele grammatikat õppida. Kuna mu väike preili otsustas täna päeval pikema une teha, siis pärast jooksmist oli mul veel endale ka aega, et lugeda, kohvi juua ja kommi süüa. Mõnus.:)

Ja kui pea poole öö ajal saksa keelest paks oli, leidsin naerutava meelelahutuse:

Fotojaht: Murdunud

Murdub ekraan, murdub ühendus, murduvad rahakotirauad...

Hommikul mõtlesin kahetsusega, et ei ole ammu fotojahist osa võtnud. Siis uurisin, kas ma midagi murdunut olen pildistanud. Ei leidnud. Jätsin asja pärastlõunaks, et jahin siis midagi, ehk jääb silma. Lõuna ajal aga tuli mulle "appi" mu oma puutetundlik Nokia - sättisin kõrvaklapid kõrva, ühendasin otsiku ja hakkasin telefoni taskusse asetama. Juhtus nii, et telefon otsustas mööda "hüpata", vetrus hetkeks klappide juhtme otsas ja prõntsatas siis asfaldile. Loomulikult läheb alati nii, et sai kukub põrandale selle poolega, kus on või, loomulikult kukkus mu telefon just ekraanipoolse osaga maha. Tundub, et oli kõva kukkumine, räägitakse, et suhteliselt pöördumatu kahjustus.

Teised murravad siin: http://www.blenza.com/linkies/links.php?owner=p2evik&postid=26Sep2011

Väärt ost

Käisin täna Ülikooli Raamatukogus ja silma jäi sealne antikvariaat. Käisin välja kümme eurot ja nüüd on riiulis uued liikmed:

Mario Puzo "Ristiisa"

Ingmar Bergman "Laterna Magica"

Nikolai Baturin "Karu süda"

Fjodor Dostojevski "Valged ööd".

Nostalgia

Ühel ilusal päeval leidsin ühe raamatu vahelt sellised armsad mälestusekillud. Hea tunne tekkis, milline rõõm, et ma sain Pireti, Neveli, Kaie ja Krissuga ühes klassis õppida.:)

Kuhu Sul, aeg, nõnda kiire on?

Lauluke Tartule

Kulunud kivitee jalgade all,

seesama linn, needsamad majad,

katused kõrgel ja madalal,

sissetallatud tuttavad rajad.

Ikka on miski, mis tulijaid toob,

sõnatus kutses nii tugev on hääl.

Kas vana ja väärikas Ülikool

või kustumatud hetked Toomemäel?

Emajõgi voolab oma rada,

päevast päeva segamatult kulgeb,

ei lase ennast takistada

saginal, mis linna enesesse sulgeb.

Ka saginal on oma võlu, sarm,

sündmused, mil elu keeb,

või Suudlevate Tudengite jäägitu arm,

varandus, mis linna eriliseks teeb.

Vahel näib, et kasvad liiga ruttu,

kõrgused ähvardavad varastada võlu,

luba, et kannad ürgset muinasjuttu,

et säiliks ka homme Su ilu.

Las jääda need tänavakivid ja majad,

jõevoolu ei seisata aeg,

mu Tartu, Sind austan ja vajan,

mu laulude allikas, veerikas kaev!

02.09.2011

kell:12.20